Doonorlus

Millal võib vaja olla viljatusravi doonormunarakkude ja doonorspermaga?

Naise vanuse kasvades väheneb tõenäosus last saada, kuna langeb nii munarakkude arv kui kvaliteet. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks naine võib vajada doonormunarakke. Doonorsugurakkude kasutamise näidustuseks on tavaliselt kas sugurakkude puudumine või sugurakkude halb kvaliteet last soovival mehel või naisel.

Samuti saab doonorsugurakke kasutada juhul, kui esineb pärilike haiguste edasikandumise risk lapsele või kui kunstliku viljastamise protseduur (IVF) on korduvalt ebaõnnestunud. Doonorseemnerakke saavad kasutada ka naised, kellel puudub meespartner.

Viljatusravikeskuses saab kasutada nii külmutatud, kui värskest tsüklist doonormunarakke ning samuti külmutatud doonorseemnerakke.

munarakudoonor
foto: erakogu (autor: Kadri Unt)
Sugurakudoonorlus on anonüümne

Eestis on munaraku- ja seemnerakudoonorlust reguleerivaks seaduseks „Kehavälise viljastamise ja embrüokaitse seadus“. Seemnerakudoonoriks võib olla 18 – 40 aastane mees. Munarakudoonoriks võib olla 18 – 35 aastane naine.

Sugurakkude annetamine on anonüümne ehk sugurakku vajaval paaril või vallalisel naisel ei ole õigust tuvastada rakke loovutanud isikut. Ka doonorrakust sündinud laps saab täisealiseks saanuna teada vaid samad andmed, mis kunagi tema vanemad.

Anonüümse doonori korral on retsipiendil ehk viljatusravi vajaval isikul õigus teada doonori üldiseid bioloogilisi andmeid – pikkus, kehaehitus, juuste värv, silmade värv, nahavärv, veregrupp ja reesusfaktor – ning sotsiaalseid andmeid – rahvus, haridus, perekonnaseis ja laste olemasolu.

Nõuded doonori tervise seisundile, tema regulaarse meditsiinilise kontrolli korra ning tema ja tervishoiuasutuse vahel sõlmitava lepingu vormi kehtestab sotsiaalminister.  Sugurakudoonorlust reguleerivad veel Rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus ja Perekonnaseadus.

Kui tulemuslik on viljatusravi doonorsugurakkudega?

Doonormunaraku kasutamisel on rasestumise tõenäosus umbes 60%. Kehavälisel viljastamisel doonormunarakkude kasutamine ei garanteeri siirdamiseks sobiliku kvaliteediga embrüo ega blastotsüsti arengut, samuti ei graranteeri doonormunarakkude kasutamine kehavälisel viljastamisel rasedust ja terve lapse sündi, vaid suurendab selle tõenäosust. Raseduse korral eksisteerib iseenesliku raseduse katkemise (spontaanabordi) võimalus.

Sugurakudoonorid läbivad põhjaliku tervisekontrolli.

 Sugurakudoonorile tehakse järgmised analüüsid ja uuringud:

  • ohtlikud nakkushaigused: 
  • HIV, TPHA + RPR, HBV, HCV, CMV, HTLV;
  • seksuaalsel teel levivad haigused: Chlamydia trachomatis; Neisseria Gonorrhoeae, Trihhomonas vaginalis;
  • kromosoomide uuring;
  • geneetilised testid tsüstilise fibroosi ja Fragiilse X sündroomi suhtes.

Nõustame oma doonoreid põhjalikult ning arstid ja ämmaemandad on toeks kogu protsessi vältel. Doonorsugurakkude kasutamine on seotud eetiliste ja psühholoogiliste dilemmadega nii doonori kui ka retsipiendi (doonorsugurakkude kasutaja) jaoks. Seetõttu on enne sugurakkude kasutamist näidustatud vestlus nõustajaga.

Külmsäilitamine vedelas lämmastikus
Võta meiega ühendust:

Oleme avatud esmaspäevast reedeni 8.00 – 16.00

Info ja registreerimine tel:

+372 666 5888

(kõned salvestatakse)

Või kirjutage meiliaadressil:

lapsesoov@keskhaigla.ee

Kui soovid tulla munarakudoonoriks, anna sellest meile teada: