Kogu tõde spermast ehk mida teadlased tahaksid, et sa teaksid

Seemnerakk ja munarakk. Foto: Canva.

Kas teadsid, et seemnerakk on ligi 10 000 korda väiksem munarakust? Et ühes seemnepurskes võib eralduda 39 kuni 300 miljonit seemnerakku?

"Mehe viljakuse baasuuringuks on spermaanalüüs. Selle abil on võimalik hinnata seemnerakkude kuju ehk morfoloogiat, arvukust ja liikuvust."

Ursula Mikelsaar, androloogia labori spetsialist

Mees on viljakas siis, kui:

ühes milliliitris seemnevedelikus on vähemalt 15 miljonit seemnerakku;
enam kui 4% seemnerakkudest on normaalse kuju ja struktuuriga;
40% või enam seemnerakkudest on sihtpäraselt ujumisvõimelised ehk nad peavad mõned sentimeetrid suutma liikuda edasi emakas, et jõuda munarakuni.

Huvitavad faktid sperma kohta on sinu ees.
Austraalia teadlane Dr Nicole McPherson, kes uurib seemnerakke, on kokku pannud nimekirja, mida võiks iga mees sperma kohta teada.

1. Kui tihti meeste keha seemnerakke toodab?

Mehed toodavad seemnerakke pidevalt, alates teismelisest kuni surmani. Ühe seemneraku valmistamiseks läheb aega umbes 74 päeva.

2. Kas regulaarne ejakulatsioon võib aidata kaasa paremale sperma kvaliteedile?

Jah, aitab küll. Regulaarne ejakulatsioon iga kahe kuni viie päeva järel aitab tagada, et parimad seemnerakud jõuaksid munarakuni. Kui seemnepurse ei ole toimunud üle seitsme päeva, võib suureneda spermatosoidide kahjustamise oht pikaajalise seismise tõttu, mis võib vähendada võimalusi partneril rasestuda ning saada terve rasedus ja laps.

Lisaks viljakusele on regulaarne ejakuleerimine (kas koos partneriga või üksi) seotud eesnäärmevähi riski vähenemisega. Nii, et asuge asja juurde.

3. Kas sperma kvaliteedi, libiido ja seksuaalprobleemide vahel on seos?

Mõnel juhul on esinenud seoseid viljatuse või halva sperma kvaliteedi ja seksuaalprobleemidega meeste vahel. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et muutunud sperma kvaliteediga meestel on tavaliselt muid diagnoosimata tervisega seotud probleeme (nt II tüüpi diabeet, südame-veresoonkonna probleemid jne), mis on samuti seotud seksuaalse düsfunktsiooniga. Kuid paljud seksuaalhäired võivad olla ka psühholoogilised. Kui teil on muresid, on alati parem rääkida sellest meestearstiga.

4. Kas vanus mõjutab sperma kvaliteeti?

Kuigi meeste viljakus ei lange nii kiiresti nagu naiste puhul, on meeste viljakuses muutusi täheldatud alates 40. eluaastast. Üle 45-aastaste meeste partneritel kulub rasestumiseks rohkem aega kui nooremate meeste partneritel ja neil on ka suurem nurisünnituse tõenäosus. Nii, et kui teil on partner ja te soovite lapsi, siis saage nad pigem varem kui hiljem.

5. Kas sperma kvaliteet on näitaja mehe üldtervisest?

Sperma kehv kvaliteet võib mõnikord märku anda suurematest terviseprobleemidest meestel. Sperma kvaliteeti mõjutavad mitmed tegurid, nagu näiteks geneetika ja elustiil, mis on omakorda seotud ka krooniliste haigustega (nagu südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja autoimmuunhaigused). Seetõttu on oluline rääkida oma arstiga, kui Teil on probleeme, sest mõnikord võib sperma halb kvaliteet viidata mõnele muule terviseprobleemile.

6. Milline on kõige suurem meeste viljakusega seotud müüt, mida tahaksite ümber lükata?

Et mure lapse saamise ja viljakusega on ainult naiste teema. Paaridel, kes jõuavad viljatusraviarstile, on kuni pooltel juhtudel tegemist mehepoolse viljatusega.

Lisaks, kuna seemnerakke toodetakse mehe kehas pidevalt, on just meestel tõeline võime ja võimalus reaalselt muuta oma sperma kvaliteeti enne partneriga last saades.

7. Mis on parim asi, mida mehed saavad teha enda viljakuse säilitamiseks ja sperma kvaliteedi parandamiseks?

Parim, mida saate oma sperma kvaliteedi parandamiseks teha, on samad asjad, mida saate teha oma üldise tervise parandamiseks.

8. Kuidas mõjutab sperma kvaliteet mehe tulevase lapse tervist?

Sperma kvaliteet viljastumise hetkel võib oluliselt mõjutada nii tulevase lapse kasvu kui ka haiguste riski. Näiteks isa rasvumine võib kahjustada ka lapse tervist. Kui mees on rasvunud, mõjutab see ka keskkonda, kus sperma küpseb ja see võib põhjustada muutusi eostamise ajal isalt lapsele üle kanduvate geenide funktsioneerimises. Keskkonnast tulenevaid geenimuutusi nimetatakse epigeneetilisteks muutusteks ja need võivad mõjutada lapse tervist sündimisel ja ka täiskasvanueas. Seetõttu on oluline, et mehed püüaksid enne lapse saamist olla optimaalse tervise juures, mitte ainult oma tervise pikaealisuse, vaid ka oma lapse edasise tervise huvides.