Spermogramm
Viljakuse hindamise üks esimesi uuringuid on spermogramm ehk seemnerakkude kvaliteedi uuring. Spermaanalüüs annab infot, kas paari lastetus võib olla mehepoolne. Spermaproov analüüsimiseks antakse selleks ettenähtud privaatses ruumis, kuhu saab soovi korral kaasa tulla ka partner. Selleks, et spermaanalüüsi tulemused oleks võimalikult täpsed, peaks viimasest seemnepurskest olema möödas vähemalt 2 päeva, aga mitte rohkem kui 7 päeva.
Keskuse meestearsti dr Kristjan Pommi konsultatsioonile saab registreerida ilma saatekirjata.
Seemnevedeliku hindamiseks kasutatakse rahvusvahelisi kriteeriume, mis on välja töötatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) nõuetele loetakse spermaanalüüsi veel normipiires olevaks, kui seemnevedeliku maht on vähemalt 1,5 ml, ühes milliliitris on vähemalt 15 miljonit seemnerakku, 40% seemnerakkudest on liikuvad ning vähemalt 4% normaalse kujuga. Kui mehe spermaanalüüsi näitajad on WHO piirnormidest madalamad, siis võib paari lastetuse põhjus olla mehepoolne ning lapse saamiseks võib vaja minna kehavälist viljastamist ehk IVFi (in vitro fertilization).
Lisauuringud
Pakume lisaks sperma baasuuringule mitmeid lisaanalüüse, mis aitavad selgitada sperma kvaliteedi langust ja võimalusel määrata vajalik ravi.
Süvendatud spermaanalüüsi pakett - sisaldab spermogrammi, IL-6, MAR testi, vitaalsuse testi ja MiOXSYS®.
DNA fragmentatsiooni test - selle abil on võimalik uurida, kas ja mil määral esineb mehe seemnerakkude DNA-s katkeid. DNA fragmentatsioon võib viidata seemnerakkude madalamale viljastumisvõimele ja võib olla seotud raseduse varajase katkemisega.
Sperma oksüdatiivse stressi määramine - kõrgem oksüdatiivne stress spermas võib viidata varajasele põletikulisele protsessile suguteedes. Kasutame selleks ainukest kliiniliste uuringutega tõestatud ja patenteeritud analüsaatorit MiOXSYS®. Testi tulemus aitab arstil määrata vajaliku ravi ning teha valiku sobiva IVF meetodi valimisel. Kõrgenenud oksüdatiivse stressiga on soovitav tarvitada antioksüdatiivseid toidulisandeid.
MAR IgG test – seemnerakkude vastaste antikehade test. MAR IgG test on soovitav lisaanalüüs päris esimesel spermaanalüüsil.
Spermogrammi ja lisauuringute tegemine on Eesti Haigekassas kindlustatutele arsti saatekirja olemasolul tasuta, ilma saatekirjata on uuringud tasulised.
Kui soovite broneerida aja spermaanalüüsile või sperma lisauuringutele, siis palume helistada viljatusravikeskuse registratuuri 666 5888 või kirjutage lapsesoov@keskhaigla.ee
Meeste viljatuse peamised põhjused
Peameine põhjus on seemnerakkude arvu ja kvaliteedi halvenemine.
Levinumateks mehe viljatuse põhjusteks on kroonilised suguteede põletikud, munandiveeni laiendid, hormonaalsed häired ja stressirohke elustiil. Mõjutajateks on ka mehe üldine tervislik seisund: kroonilised haigused, tugevatoimeliste ravimite tarbimise vajadus ja närvisüsteemi kahjustused. Meeste puhul tulevad enam arvesse ka sellised tegurid nagu toksilised ained ja kiirguskahjustus. Loomulikult mõjutab meeste viljakust ka elustiil: alkoholi, tubaka ja anaboolsete steroidide tarbimine ning traumad.
Seemnevedeliku uuring tuleb teha alati enne kehavälise viljastamise protseduuri, ka siis, kui viljatuse põhjus on naisepoolne. Uuringut ei pea tegema, kui see on tehtud eelneva aasta jooksul. Andmed seemnevedeliku kvaliteedi kohta on vajalikud embrüoloogile, kes saab uuringu tulemuste alusel paremini otsustada, millist meetodit kasutada munarakkude viljastamiseks laboritingimustes.
Harvem võib mehe viljatus olla põhjustatud arenguhäiretest, kromosoomihaigustest ja geenimutatsioonidest.
Milliseid analüüse teostame?
Seemnevedeliku analüüsimisel hinnatakse selle mahtu, värvust, seemnerakkude hulka ehk kontsentratsiooni, liikuvust, väljanägemist ehk morfoloogiat, põletikurakkude esinemist, autoimmuunsuse olemasolu, DNA fragmentatsiooni jm. Kui seemnerakkude hulk seemnevedelikus on erakordselt väike, siis on näidustatud mehe uuringud geneetiku juures. Kõrvalekallete olemasolul on soovitav pöörduda meestearsti vastuvõtule.
Enne kehavälise viljastamise protseduuri tuleb mehel teha vereanalüüs erinevate viirushaiguste (HIV, B ja C hepatiit) ja süüfilise diagnostikaks ning uriini analüüs põletikutekitajate kohta (klamüüdia, trihhomoonas, gonorröa). Vajadusel määrab meestearst hormoonide taseme verest. Analüüse ei pea tegema, kui need on tehtud eelneva kolme kuu jooksul ja on korras.
Teatud juhtudel hindab arst mehe suguelundite verevarustust ultraheliuuringul – verevoolu mõõtmiseks kasutatakse nn Doppleruuringut.
Kui seemnevedelikus seemnerakud puuduvad ja geneetilised analüüsid on korras, on näidustatud seemnerakkude otsimine munandikoest – selleks tehakse testise biopsia ehk TESE (testicular sperm extraction). Selleks võetakse kas üldnarkoosis või paikse tuimastusega kirurgiliselt munandist koetükike ja uuritakse mikroskoobi all spermide olemasolu selles. Kui koes leidub seemnerakke, saab neid kasutada kehavälises viljastamises. Kude saab panna ka külma järgnevateks protseduurideks.
Kui seemnevedeliku tavauuring näitab põletikku, teeb meestearst lisatestid põletikutekitajate (klamüüdiabakter, gonokokk, ureaplasmad, mükoplasmad jm) leidmiseks suguteedest ning hindab eesnäärmesekreedi näitajaid.